Водоснабжение

Заказать работу

Tallinna tehnikaülikool

Keskkonnatehnika instituut

Kursuseprojekt aines Veevarustus 11

linna veevärgi projekt

Õppejõud: J. Karu Üliõpilane: D.Tarkoev

Arvestatud: № arv.r. 960058

TALLINN 1999

Sisukord

Proektiülesanne

Veevärgiarvutusliku toodangu määramine

Pinnaveehaarde tüübi ja skeemi valik

Veehaarde põhielementide arvutus

Veehaarde ehitiste vajalike kõrgusmärkide määramine

Veepuhastusjaama tehnoloogiaskeemi valik

Veepuhastusseadme arvutus

Veepuhastusjaama kõrgusskeemi arvutus

Uhtevee ja sette vastuvõtu ning töötlemise küsimuste lahendamine

Veejaotusvõrgu arvutus

Veetorni kõrguse määramine

Kasutatud kirjandus

Graafiline osa


veevärgi arvutusliku toodangu määramine

Q=αQmax ööp.+Qt

 

α – jaama omatarvet arvestav koefitsent; α=1,04

Qmaxööp.-maksimaalne ööpäevane tarbijatele antav vooluhulk; Qmax ööp.= 100000m3/ööp

Qt – tuletõrje vooluhulk; Qt=5000m3/ööp

Q=1,04*100000+5000=109000m3/ööp=1.26m3/s

pinnaveehaarde tüübi ja valik

Käesolev veehaare on projekteeritud ühildatud veehaardena. Veehaare koosneb päisest, kahest isevoolutorust (pikkus 20m, Æ 1000mm) ja kaldakaevust.

Päis on konstrueeritud raudbetoonist, koonus on valmistatud metallist, mis juhib vee isevoolutorusse. Isevoolutorud asuvad pinnase all. Päise sissevooluava ja kalda sissevoolu avade ees on võred, mis hoiavad ära suuremate osakeste sattumise isevoolutorusse ja eelkambrisse ja samuti on türjevahehdiks lobjaka vastu.

Kaldakaev on jagatud kaheks sektsiooniks. Mõlemad sektsioonid töötavad teineteist sõltumata. Sektsioon jaguneb omakorda kaheks kambriks: eelkamber ja imikamber. Kambrite vahel on pöörlev sõel. Imikambris asuvad pumpade imitorud. Pumplas on 3 pumpa(ABS tsentrifugaalpump, seeria )

Pumplast läheb 2 survetoru (pikkus 20m, Æ 1000mm) veepuhastusjaama.

veehaarde põhielementide arvutus

v  Kaldakaevu sissevooluakna pindala

A=;

Kus q - veevärgi toodang; q=109000m3/d=1.26m3/s

v - vee sissevoolukiirus; v=0,22m/s=19008m/d

k – ava kitsendus koefitsient; ;

a - varraste vahekaugus; a=0,05m

c – varraste läbimõõt; c=0,01m

Seega ühe ava vajalik pindala A=8.6m2

Valin võre mõõtmetega 1700*1700mm.

v  Pöörleva sõela arvutus

Valin pöörleva sõela TH-1500, mille tootlikkus on 1-5m3/s,

sõela elektrimootor AOC2-41-6,

võimsus 4kW,

pöörete arv 970p/min,

sõela liikumiskiirus 4m/min.

v  Isevoolutorustiku arvutus


Isevoolutorus (malmist), pikkusega 20m, voolukiirused 1 kategooria puhul sovit. 0,7…1,5m/s. Veehaarde kasulik läbilaskevõime Q=0,5m3/s, kahe isevoolutoru korral .

v  Isevoolutoru diameetri valik

 

;

v  Isevoolutoru sissevooluava läbimõõt

 

A-sissevooluava pindala

A=

1,25 – reostuskoefitsent,

q – veevärgi arvututuslik toodang; q=21280m3/d=0,246m3/s,

v – vee sissevoolukiirus; v=0,4m/s,

k – kitsenduskoefitsent; k=1,2

 

d==2.45m » 2.5m

 

v  Isevoolutoru mudastamise kontroll

 

Mudastumise kontrollimiseks arvutatakse selline järvevee hägusus, millise puhul antud tingimustel r£0,11 toimub mudastumine.

r - järvevee hägusus =0,55kd/m3

d - põhjasetete kaalutud keskmine hüdrauliline terasus =0,015m/s

u – tera settimiskiirus,

V – voolukiirus torus 1,27m/s

Kui V>1.2m/s, siis l=; l==0,026

Tera settimiskiirus: U=;

kus C – Chezy parameeter C=; C==54,94

U=

r£0,11

Seega hägusus, mille puhul toimub mudastumine on 1,09kg/m3 ning tingimus 0,55£1,09 on täidetud ning siit tulenevalt mudastumist ei toimu.

Veehaardeehitiste vajalike kõrgusmärkide määramine


v  Päis


Jääkatte paksus on max 0,3m. Päis asub 0,7m sügavusel jääkihist ja päise korgus on 1,75m. Arvestades, et min vee pind asub 18m kõrgusel on päise ülemise serva kõrgusmärk 17m.

v  Kaldakaevu põhi


Päise alumise osa kõrgusmärk on 15.25m. Toru läbimõõt 1m. Kaldakaevu põhja kõrgusmärk on: 15.25-1-0,5=13.75m.

v  Kaldakaevu imi- ja eelkambris.


l - hõõrdetakistustegur (määratakse Moody graafikult)

Re=

V – voolukiirus isevoolutorus; V=1,5m/s

d – isevoolutoru läbimõõt; d = 1m

n - vee kinemaatiline viskoossus; n=1,308*10-6m2/s

Re=1146789 » 106

DC – toru ekvivalentkaredus; DC=0,2

d – toru läbimõõt (mm); d=1000mm.

Seega l=0,0145

l – toru pikkus; l=19m,

d – toru läbimõõt; d=1m,

V – voolukiirus; V=1,5m/s,

x - kohttakistus: käänak x=1,265

väljavool x=1,0

Võre puhul

 

 » 0,4m

Seega eelkambri min veepinna kõrgusmärk on 18,0-0,4=17,6m.

Imikambri puhul lisandub veel üks sõel mille , seega 17,6-0,1=17,5m.

v  Isevoolutoru


Isevoolutoru ülemise serva kõrgusmärk ühtib päise alumise kõrgusmärgiga, mis on 15,25m, kuna toru läbimõõt on 0,5m, siis toru alumise serva kõrgusmärk on 15.25-0,5=14.25m.

v  Veepuhastusjaama tehnoloogiaskeemi valik


I

astme

P.J.

 

Mikro-

filter

 

Kontakt-

bassein

 

Segisti

 

Kiir-

filter

 

Puhta-

vee

reservuar

 

II astme

P.J.

 
 


 

 



veepuhastusseadmete arvutus


v  Mikrofilter


Mikrofiltreid on 3, millest 1 on reservis. Ühe mikrofiltri arvutuslik keskmine toodang on 1600m3/h. Seadme gabariidid (mm): pikkus 5460, kõrgus 4240; kusjuures trumli gabariitmõõtmed (D*L)mm=3*3,7 ja pikkus 4600. Tegelik filtratsiooni pind 17,5m2, trumli pöörlemiskiirus on 1,7 p/min.

v  Kontaktbassein


Kontaktiaeg kontaktbasseinis on 10 min. Kontaktbasseini min maht:

Wmin=

Valin kontaktbasseini gabariitideks: pikkus 10,1m, laius 7.5, kõrgus 10m. Maht 757m3.

v  Segisti


Segistiks on tiiviksegisti. Vee viibeaeg segistis on 30s. Segisteid on 5:

W=

Segisti gabariidid on: läbimõõt 2.2m, kõrgus 2m, kiirusgradient G=200s-1, pöörete arv n = 1 p/s.

v  Flokulatsioonikamber


Koagulatsiooni II faas toimub mehaanilises flokulatsioonikambris ehk flokulaatoris. Vee viibeaeg flokulaatoris on 15 min, seega min maht on:

Wmin=

Valin flokulaatori gabariitideks pikkus 39m, laius 10m, kõrgus 3m. Maht 1170m3. Vee segamine toimub horisontaalsele võllile asetatud tasapinnaliste labadega. Labade kogupind ühes vertikaaltasapinnas on 15% flokulaatori ristlõike pinnast. Flokulaatori ristlõike pind A=3*10=30m2. Flokulaatori labade kogupind

Kuna labasid on 4 siis 4.6/4=1.125m2 – ühe laba pind. Laba pikkuse suhe l/b=20, siis laba pikkus on 4.74m ja laius 0,24m.

v  Horisontaalsetiti


Vee selitamine toimub horisontaalsetitis. Arvestades toorvee omadusi on arvutuslik settimis kiitus U­­0=0,5mm/s, setiti pindala:

A=a

a - turbulentsi mõju arvestav tegur; a=1,3

Q – vooluhulk; Q=109000m3/d=4542m3/h

U0 – settimiskiirus; U0=0,5mm/s

A=1,3*

Settiti sügavus on 3,0m. Seega maht on W=H*A=3,5*3280=11480m3

Settiti pikkus arvutatav:

L=

Vk – vee keskmine horisontaalse liikumise kiirus; Vk=7,5mm/s

L=

Settiti laius b=

Setiti on pikkudi jagatud vaheseintega üksteist sõltumatult töötavateks sektsioonideks laiusega » 6m. Sektsioonide arv

v  Kiirfilter


Vajalik summaarne filtratsiooni pind

Q – veepuhastusjaama toodang

T – jaama töötundide arv ööpäevas; T=24h

V – arvutuslik filtratsioonikiirus norm. Reziimil; V=8m/h

n – ühe filtri uhtumiste arv ööpäevas; n=3

q – uhtevee erikulu filtri uhtumisel;

q=0,06wt1

w - uhtumise intensiivsus; w=12l/s*m2

t1 – uhtumise kestvus; t1=6min

q=0,06*12*6=4,3m3/m2

t – filtri uhtumisest tingitud seisuaeg; t=0,33h

Filtrite arv N=0,5*, ühe filtri filtratsiooni pind on 596.3/13=45.9m2. Filtri mõõtmeteks plaanis 7.5*6.2m, seega on filtri pind on 45.9m2.

Forseeritud reziimil on filtratsiooni kiirus:

N1 –remondisolevate filtrite arv; N=1

<10m/h

Filtri kihi paksus on 1,5m. Filtri uhtumine toimub veega, mida voetakse puhtavee reservuaarist. Uhtevett kulub ühele filtrile quh=A*w

A –filtri pind; A=46.5m2

w– uhtumise intensiivsus; w=12l/s*m2

quh=46.5*12=558l/s=0,558m3/s

Uhtumise toimub pilukuplite abil, mis on kinnitatud keermega filtri kahekordse põhja külge. Voolukiirus piludes on 1,5m/s, pilude läbimõõt on 0,6mm. Pilukupleid on 40tk/m2, seega ühel filtril 40*46.5=1860tk.

Ühtevesi kogutakse ära filtri pinnalt renniga. Rennid on roostevabast plekist poolringikujulised. Renni servad peavad olema rangelt horisontaalsed ja ühes tasapinnas. Renni laius: Br=K*

K – tegur. Poolringikujulise rennipuhul k=2

qr – renni vooluhulk; qr=0,558m3/s

ar - tegur; ar=1,5

Br=2*

Renni vertikaalosa kõrgus:

Renn paigaldatakse paralleelselt filtri lühema küljega. Dh=He/100;

H – filtrikihi paksus; H=1,5m

e – filtrikihi paisumise protsent; e=45%.

Dh=

Renni põhi on languga (i=0,01m) kogumiskanali poole kui filtri külg (lühem) on 6m, siis renni põhja kõrguste vahe renni alguses ja lõpus on 0,01*6=0,06m.

Kogumiskanali põhi asub allpoolrenni põhja Hkan võrra:

Hkan=1,73*

qk – kanali vooluhulk; qk=0,558m3/s

Bk – kanali laius; Bk=0,7m

Hkan=1,73*

Vee liikumise kiirus kanali lõpus:

Vkan=qkan*Bkan*Hkan=0,558*0,7*0,8=0,3m/s

Uhtevesi pumbatakse puhta vee reservuaarist. Uhtepumba valikuks summeerin rõhukaod:

1)    pilukuplites

xp – kohttakistustegur; xp=4

Vpilu – vee väljavoolu kiirus; Vpilu =1,5m/s

hpilu=

2)    filtri kihis hf=(a+b*w)*Hf

a – tegur; a=0,76

b – tegur; b=0,017

w - uhtumise intansiivsus; w=12l/s*m2

Hf – filtri kihi paksus; Hf=1,5m

Hf=(0,76+0,017*12)1,5=1,45m

3)    juurdevoolutorustifus. Kasutan Hazen-Williamsi graafikut ja leian, et vooluhulgal q=0,558m3/s ja kiirusel V=1,88m/s on toru läbimõõt 600mm ning rõhukadu 25m/1000m kohta. Toru pikkus l=50m, seega juurdevoolutorustikus on rõhukadu:

hjv=

Kogu rõhukadu h=hpilu+hf+hjv=0,46+1,45+1.25=3.16m.

Pumba vajalik tootlikus on 558l/s. Valin pumba 20НДн730, n=73.6мин-1.

v  Puhta vee reservuaar


Reservuaari maht on arvutatav W=3*Qt+Quh+Q5%

Qt – tuletõrje vooluhulk m3/h; Qt=208.3m3/h

Quh – veehulk filtrite uhtumiseks. Arvestatakse kahe järjestikulise uhtumisega Quh=0.558*2*6*60=402m3

Q5% -puhtavee reservuaari reguleeriv maht on 5% ööpäevasest toodangust: Q5%=0,05*109000=5450m3

W=3*208.3+402+5450=6477m3

Reservuaari gabariidid: pikkus 44m, laius 30m, kõrgus 5m.

REAGENDIMAJANDUS

v  Osoon


O3 kogus on 3 mg/l. Seega O3 kulu on 3*109000g/d=327kg/d.

v  Koagulant


Koaguleerimiseks kasutatakse Al2(SO4)3 – alumiiniumsulfaati. Koagulant kogus on

Dk=4

V – toorvee värvus; V=60° Dk=4=34mg/l Koagulandi kulu on 34*109000=3706000g/d=3706kg/d. Toimub koagulandi kuiv Hoidmine ja märg annustus. Vajalik koagulandi lao pind on

AL=

Q – veepuhastusjaama ööpaevana toodang; Q=109000m3/d

Dk – koagulandi kogus; Dk=34mg/l

T - koagulandi säilitamise kestvus; T=30d

a - vahekäikude lisapinda arvestav tegur; a=1,15

pc – veevabakoagulandi sisaldus tehnilises produktis; pc =45%

Go – koagulandi mahu mass; Go=1,1t/m3

hk – koagulandikihi paksus laos; hk=3,5m

AL=

Koagulandi lahustamiseks kasutatakse lahustuspaake, kuhu reagent laaditakse greiferiga. Paagi maht on:

WL=

n – ajavahemik, milliseks lahus valmistatakse; n=9h

bL – lahuse konsentratsioon paagis; bL=20%

WL== 2.1m3

Paagi gabariidid 1,3*1.3*1.3m. Lahustuspaake on 3. Lahustuspaagist suunatakse lahus edasi lahusepaaki, kus see lahjendatakse 12%-ni. Lahusepaagi maht on:

W=

b – lahuse konsendratsioon lahusepaagis; b=12%

W==3.5m3

Lahusepaagi gabariidid 1,55*1.55*1.55m. Paake on 3.

Lahustamiseks nii lahustus- kui lahusepaagis kasutatakse suruõhku. Arvutuslik õhukulu lahustuspaagile:

qõ=a*b*8

a - paagi laius; a=1.3m

b – paagi pikkus; b=1,3m

8 – õhu kogus l/s m2 kohta;

qõ=1,3*1,3*8=13.52l/s

Arvutuslik õhukogus lahusepaagile:

qõ=a*b*4

a - paagi laius; a=1,55m

b – paagi pikkus; b=1,55m

4 – õhu kogus l/s m2 kohta;

qõ=1,55*1,55*4=9.61l/s

Kogu õhukulu on 13.52+9.61=23.13l/s.

Reagendi annustamine toimub annustuspumba abil.

v  Lubi


Lupja (CaO) kasutatakse kelistamiseks.Lubja kogus on arvutatav:

DL=eL*()

eL – lubja aktiivosa ekvivalentmass, eL =28mg/mg*ekv

ek – koagulandi aktiivosa ekvivalentmass; ek =57mg/mg*ekv

Dk – koagulandi kogus; Dk=34mg/l

Lo – toorvee leelisus; Lo=1,1mg*ekv/l

1     - jääkleelisus

DL=28*()=16,7mg/l

Lubja kulu on 16.7*109000=18203000g/d=1820kg/d. Lubi saabub veepuhastus jaama kustutamata tahkel kujul ning teda säilitatakse laos. Enne vette lisamist lubi kustutatakse. Kustutamata tükid ja lisandid eraldatakse hüdrotsükloni abil. Puhastatud suspensioon suunatakse lubjapiimapaaki, kus toimub pidev segamine tsirkulatsioonipumpade abil. Lubjapiima paagi maht:

WLP=

Qt – tunnivooluhulk; Qt =4542m3/h

n – ajavahemik, milliseks lahus valmistatakse; n=3h

DL – vajalik lubja annus; DL =16.7mg/l

bLP – aktiivaine sisaldus lubjapiimas; bLP =5%

gLP – lubjapiima mahumass; gLP =1t/m3

WLP==4.55m3

Paagi gabariitideks on: diameeter 1,46m, kõrgus 2,7m. Paigaldatud on 3 paaki, millest 1 on reservis. Lubjalahus valmistatakse lubjapiimast kahekordse küllastusega saturaatoris. Selitatud ja küllastunud lubjalahus kogutakse rennidega kust ta annustuspunba abil lisatakse puhastatavale veele.

v  Flokulant


Flokulandina kasutatakse polüakrüülamiidi (PAA). Flokulandi koguseks on 1% hõljuvaine hulgast 0,75mg/l. Flokulanti kulub 0,75*109000=81750/d=81.75kg/d.

PAA lisatakse vette lahusena, mis valmistatakse tehnilisest produktist (geel), selle mehaanilise segamise teel veega. Otstarbekas on lisada lahust ville konsendratsioon ei ületa 0,1%. Lahjendamine toimub ejektori abil.

v  Kloor


Kloori normatiivne annus järelkloorimisel on 0,75mg/l. Seega arvutuslik kloori kulu on 0,75*109000=81750g/d=81.75kg/d.

v  Veepuhastusjaama kõrgusskeemi arvutus


Seade Rõhukadu, m

Veepinna

kõrgusmärk

Mikrofilter 0,6 9,3
Mikrofiltrist-kontaktbasseini 0,2
Kontaktbassein 2,0 8,5
Kontaktbasseinist segistisse 0,2
Segisti 0,2 6,3
Segistist-flokulats.kamber/setitisse 0,4
Flokulats.kamber/setiti 0,8 5,7
Flok.kamber/setitist kiirfiltrisse 0,6
Kiirfilter 3,5 4,3
Kiirfiltrist puhtavee reservuaari 0,8
Puhta vee reservuaar 0

v  Uhtevee ja sette vastuvõtu ning töötlemise küsimuste lahendamine.


Kasutusel on uhtevee korduvkasutuse süsteem. Filtrite pesuvesi suunatakse kogumisrennide ja- kanali kaudu ühte keskendusreservuaari, kus ta osaliselt setib. Väljasettinud liivaosakesed ja hõljum suunatakse reservuaarist kanalisatsiooni. Ülejaanud osa pesemisveest suunatakse segistisse, kust algab tema täielik puhastamine.

Sette massi moodustab horisontaalsetitist välja settinud sete. Sette kogumine toimub mudaväljakule, kuhu toorsete juhitakse rennide abil 0,3m paksuse kihtidena.

vee jaotusvõrgu arvutus

109000m3/d=1261.6l/s


227.1l/s 69.1l/s 126.2l/s  


1 220m  2 240m  3


734.5l/s 661.4l/s

250m 250m 250m

 300l/s 10l/s 535.2l/s


138.8l/s 75.7l/s 315.4l/s


4 220m 240m

10l/s 219.8l/s

5                                               6

250m 250m

151.2l/s  164.1l/s

126.2l/s 189.2l/s


220m


7 25l/s 8

Läbimõõt, mm

Vooluhulk, l/s

Rõhukadu,m
1-2 800 728,14
2-3 800 654,28
3-6 700 528,08
1-4 500 306,46 1,735
4-5 125 9,37
2-5 125 10,77
6-5 450 212,68
4-7 400 158,29 1,515
7-8 200 32,09 2,035
5-8 400 157,11
9-1 1000 1261,70

№ Punkt

Vooluhulk,l/s

Kõrgusmärk,m

1 227,10 43,50
2 63,10 42,80
3 126,20 41,10
4 138,80 39,70
5 75,70 39,10
6 315,40 38,60
7 126,20 36,80
8 189,20 36,50
9 -1261,70 43,50

1*10mH2O+3*4=22m

22+Dh=22+(1,925+2,15+3,03)-(43,5-36,5)=22,105m –veetorni kõrgus.

Kasutatud kirjandus:

 

1.    Справочник проектировщика. (Водоснабжение населённых мест и

промышленных предприятий). Москва 1967г.

2.    Н.Н.Абрамов. Водоснабжение. Стройиздат.1982г.

3.    Справочник. Очистка природных и сточных вод. Л.Л.Пааль, Я.Я.Кару,Х.А.Мельдер,Б.Н.Репин. Москва 1994г.

4.    Г.Н.Николадзе. Технология очистки сточных вод. Москва 1987г.

Другие материалы

  • Управление водоснабжением и водоотведением в городском коммунальном хозяйстве
  • ... В настоящее время нормативно-правовые акты, регламентирующие деятельность предприятий жилищно-коммунального хозяйства, в том числе по водоснабжению и водоотведению находятся на различных уровнях управления: федеральном, региональном и местном. На уровне субъекта Российской Федерации - Кемеровской ...

  • Совершенствование управления муниципальным водоснабжением (на примере ОАО ВКиЭХ)
  • ... мероприятий, способствующих развитию рассматриваемой сферы. 3 Пути совершенствования управления муниципальным водоснабжением   3.1 Зарубежный опыт решения проблем муниципального водоснабжения Современная система водоснабжения как составляющая часть инженерной инфраструктуры имеет ...

  • Водоснабжение города
  • ... -питьевого назначения. Поэтому в зависимости от объемов жилых комплексов и численности населения, а точнее от параметров города, сооружают отдельные очистные сооружения. При проектировании системы водоснабжения жилого комплекса должны быть учтены требования действующей на территории РФ нормативной ...

  • Менеджмент в отрасли водоснабжения и водоотведения
  • ... питьевую воду для обеспечения физиологических, санитарно-гигиенических, бытовых и хозяйственных нужд. I. Система водоснабжения и водоотведения Водоснабжение – одна из важнейших отраслей техники, направленная на повышение уровня жизни людей, благоустройство населенных пунктов, развитие ...

  • Водоснабжение города и промышленных предприятий
  • ... формирования договорной цены при заключении договора (контракта) на строительство. Сводный сметный расчет стоимости строительства системы водоснабжения города и промышленных предприятий составлен в ценах 2000 года и представлен в табл.11.3. Сводный сметный расчет стоимости строительства системы ...

  • Организация питьевого водоснабжения в городах РФ и его роль в состоянии здоровья населения
  • ... которых возможно использование водоемов для хозяйственно-питьевых целей.   4. Роль водоснабжения в состоянии здоровья населения Одной из основных задач государства является сохранение и поддержание состояния здоровья населения на уровне, соответствующем критериям цивилизованного общества. ...

  • Горячее водоснабжение района города
  • ... (на весь район) на вероятность их использования , которая определяется по формуле ,(4) ·N=0,072·1365=98,28 => =25,45 Максимальный часовой расход горячей воды, , используют в последующих расчетах при определении поверхности нагрева водоподогревателей закрытых систем горячего водоснабжения ...

  • Проект водоснабжения с. Бурибай Хайбуллинского района
  • ... коммуникаций; строительство открытого дренажа ливневых стоков. Для защиты и охраны воздуха от загрязнения в проекте предусмотрены мероприятия: 1) Теплоснабжение объектов водоснабжения предусматривается от котельной, но дымовые газы проходят очистку на фильтрах. Вышеперечисленный комплекс мер ...

  • Анализ суммы затрат предприятия "Водоканал" на услуги водоснабжения и водоотведения
  • ... продукции широко используются также приемы сравнения и детализация показателей. 3.2 Анализ общей суммы затрат ФГУ предприятия «Водоканал» Анализ общей суммы затрат предприятия на услуги водоснабжения и водоотведения, показал отклонения фактических затрат от планового показателя (табл.12, ...

  • Горячее водоснабжение жилого здания
  • ... , стальные трубы с внутренним и наружным защитным покрытием от коррозии и фасонные изделия. Для учета расхода воды в каждом здании (квартире) на вводах трубопроводов горячего водоснабжения следует предусматривать счетчики воды. При двухтрубной системе счетчик воды следует устанавливать на подающем ...

  • Отопление, вентиляция, водоснабжение пассажтрских вагонов
  • ... и один в коридоре. На щите в служебном отделении вагона включают главный переключатель на дневной, вечерний или ночной режим работы в зависимости от необходимости. Переключатель «Отопление и вентиляция» ставят из нулевого в положение Отопление и вентиляция. Затем устанавливают необходимый режим ...

  • Гигиеническое значение питьевой воды и рационального водоснабжения
  • ... и ограниченностью контингента, пользующихся колодцем или каптажом. 1.4 Гигиеническая характеристика источников водоснабжения Одним из главных принципиальных вопросов гигиены питьевой воды является выбор водоисточника. Этот выбор проводится путем технико-экономического сравнения вариантов ...

  • Проблемы водоснабжения России
  • ... время весьма актуальным в связи с использованием для питьевых целей искусственно опресненных вод. Состояние водоснабжения населения России, по оценке Госкомсанэпиднадзора, неудовлетворительное. Качество питьевой воды, подаваемой населению, не отвечает гигиеническим требованиям по санитарно- ...

  • Системы водоснабжения
  • ... для тушения пожара, из которой получают воду через гидранты и подают к месту пожара струями, создаваемыми пожарными передвижными насосами. Подобные системы водоснабжения характерны для населенных пунктов. Для работы пожарных насосов необходимо, чтобы давление в сети во время тушения пожара было не ...

  • Проектирование системы водоснабжения деревни Федоры
  • ... время тушения пожара – 3ч.  - часовая подача насосной станции: 18,8 , - продолжительность работы насосной станции – 20 часов. 2,4, = 28,35 + 2,4 = 30,75. В системе водоснабжения деревни Федоры принимаем типовую башню ёмкостью = 50 по ТП 901-5-33.85. 4.3      ...

Каталог учебных материалов

Свежие работы в разделе

Наша кнопка

Разместить ссылку на наш сайт можно воспользовавшись следующим кодом:

Контакты

Если у вас возникли какие либо вопросы, обращайтесь на email администратора: admin@kazreferat.info